Tallinnast läbi Helsingi New-Delhisse, New-Delhist vahemaandumisega Mumbais Kochisse. Reis on alanud! 30+ soojakraadi ka õhtul - see on just see, mida vaja. Maitsev peamiselt mereandidest koosnev õhtusöök - aina paremaks läheb. Seltskonnast 11 inimest, keskmise vanusega u 28 a (jah, rühmas on lapsi :).
Elame Kochi vanas linnaosas - Fort Kochis, mille väljanägemine on mõjutatud portugaallaste, hollandlaste ja brittide poolt. Majad on suhteliselt väiksed ja tänavad kitsad. Meie väike buss majutuskoha väravani sõitma ei mahugi. Terve laupäevase päeva tutvume ümbrusega, kuhu jäävad portugaallaste ehitatud kirikud, promenaad ja kuulsad Hiina kalavõrgud, kus kohalikud kalamehed selle erilise võrgu konstruktsiooni tutvustavad ja annavad proovida võrkude tõstmist tohutu puust seadeldisega. Kahjuks kala võrku ei jää, aga see pole meie oskamatusest, vaid on vilets aeg - veetase on madal ja vesi tagavetelt tulevat taimestikku täis. Aga võib-olla nad on ise süüdi, sest kuue-kaheksakesi riistapuud sikutades hüüavad nad ergutuseks midagi, mis kõlab umbes "ei kala, ei kala". Sel ergutushüüdel ei ole küll nende keeles mingit konkreetset tähendust, aga kuuldes, mis see eesti keeles tähendab, lubasid nad kaaluda oma mantrat muutmist. Anname järgi juba esimese basiilikku juures end meie sappa haakinud rikšamehele ja laseme sõidutada end veidi kaugemal asuvasse juudilinnaossa, kus asuvad vürtspoed. Esmalt teeme aga peatuse... pesumajas!
Kohalik algeline pesupesemisel vaid inimkäsi ja -jalgu kasutav munitsipaalpesula olevat kohalik vaatamisväärsus turistidele. No on jah tore vaadata, kuidas pesumehed jalgupidi pesuvees toimetavad. Siin pestakse peamiselt kohalike haiglate, restoranide jms pesu, aga sekka ka turistide pesu. Vahetevahel olevat mõni sinna sattunud turist pöördesse läinud tundes põllul kuivavate linade seas ära oma külalistemajas pessu antud ihupesu. Juudilinnaosa on väike pettumus. Tundub, et rikšamehed
viivad meid ainult nendesse poekestesse, kus neil komisjoni loota. Laseme neil veel enne majutuskohta minekut alkopoest läbi minna, et mõned jahutavad Kingfisherid kaasa osta. See alkoputka on ehk suuremgi vatamisväärsus kui pesumaja. Müüja ja kaup on eraldatud ostjast tiheda trellseinaga, raha saab ulatada pisikese ava kaudu, pudelid saab kätte teisest vaid veidi suuremast avast. Trellseina ja tänava vahel on veel üks sein, mistõttu on luugi ees vaid kitsuke korridor, kus ostja saab liikuda. Tahtmatult tekib mõte korraliku õllekõhuga vennikestest, kes märjukese juurde ei pääsegi. Ju selliseid on Indias vähe..
No comments:
Post a Comment