Varkala - olemise imeline kergus.

Mereäärne Varkala on meie koduks 10 päeva, peatume privaatses Samsara Harmony Beach Resortis. Iga pere saab oma käsutusse väikese majakese või korruse suuremast.. Järgnevate päevade sisu on päevitamine, ujumine, söömine, olesklemine. Muidugi ka poodlemine. Pangapealne promenaad on täis söögikohti, baare ja poekesi. Ja ajurveeda! Laseme end mudida ja õlitada nii, et vähe ei saa. Pärast kahte seanssi on minul igatahes kadunud juba naksatused põlvedes ja mitmed väiksed kortsukesed ning igasugune stress.
Vahelduseks võtsime ette reisi India kõige lõunapoolsemasse tippu -  Kanyakumari, kus kohtuvad kolm merd ja mis on üks paljudest palverännakute sihtkohtadest. Tee oli vaevarikas ja see "maailma serv" vääriks kindlasti pikemat peatumist. Tavaliselt tullakse siia päikeseloojangut ja -tõusu vaatama. Jälle miski, mis toovat head õnne. Meil oli aga hea meel, et ööseks tagasi kodusesse Varkalasse jõudsime.
Me asume kuulsast Põhja klifist 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Siin on meil osalt veel naabriteks  kohalikud kalamehed. Meie rand on tegelikult nende rand ehk koht, kust paatidega merele minnakse ja kust võrke välja tõmmatakse. Paradoks. Me justkui segame neid, samas oleme meie ja meietaolised, kes nende püütud kala raha vastu vahetavad. Kohalikud koerad hoiavad aga meie poole, peesitavad segamatult meie kõrval ja hoiavad silma peal meie asjadel. Kohalike kalameestega oleks neil aga nagu mingi kana kiskuda, üksteise lähedale nad ei lähe.
Rutiini tekkides saab igast väiksest seigast sündmus. Täna kuulsin rõdul hommikusöögi ajal palmipuu otsas vaikset toksimist, hakkasin otsima rähnitaolist lindu. Siis aga sai toksimisest ragin ja märkasin, et kohe-kohe on puu küljest rebenemas kookospähklite kobar. Mitu korda olen siin mõelnud, et kookospalmide all liikumine pole teab mis turvaline, küps pähkel on raske ja kiirendusega alla liikumine lisab vaid jõudu, mis peaga kohtudes ei saa hästi lõppeda. Nüüd aga terve kobar ja all mängivad lapsed. Appi!! Kui kobar jäi vaid kitsukese kooreriba külge kõlkuma, saadeti hotellipoiss puu otsa olukorda turvaliselt lõpetama. Pärast nautisime värsket kookosepiima ja  näksisime toitvat pähklit.
Meil on siin delfiinid ka. Hommik kella kaheksani kuulub rannik kaluritele, kes võrke välja tõmbavad. Pärast kaheksat saabuvad delfiinid, ujuvad üsna ranna lähedale ja viskavad mõnuga mõned saltod. Selleks ajaks on randa jõudnud ka esimesed päevitajad, kes siis neile aplodeerivad.