Varanasi - põlevad laibad, juubeldav rahvas, imeline päikesetõus ja palju muud.

Saabusime Varanassi rongiga, mis tavapäraselt hilines ligi tunni võrra. Arusaamatuks jääb, miks ambitsioonikat saabumisaega graafikutes hoitakse, kuigi graafikujärgne saabumine on siin pigem erand.

Varanasi  ei ole tuntud vaid püha linnana vaid ka ülikoolilinnana. Siin asub India suurim ülikool, kus saab õppida pea-aegu kõike astroloogiast ja ajurveedast kuni  infotehnoloogia  ja molekukulaarbioloogiani. Kampuses asub ka  suur  muuseum, mis sisaldab muu hulgas esinduslikku miniatuurmaalide galeriid. Samuti asub siin suur Shiva tempel. Meie giid, kes palub end kutsuda Sal’iks selgitab meile siin põhjalikult altariks oleva lingami juures toimuvat.

Oleme õnnega koos, sest oleme saabunud Varanassi emade ja laste festivali ajal. Seetõttu on igaõhtune aarti tseremoonia ghattidel ehk jõeäärsetel treppidel eriti suurejooneline ja rahvarohke.  Sinna sõidame jalgrattarikšadega, mis hullupöörases liikluses tõstab adrenaliini kõrgustesse. 

Rahvahulk Gangese ääres on meeletu, vaevu-vaevu õnnestub meie seltskonnal koos püsida. Õhtune aarti on imeilus ja sisaldab laulu, tuld ja pühitsusi ning kestab veidi alla tunni. Osa hindu peresid on end sisse seadnud aga kogu ööks, et valmis olla ka hommikuseks riituseks  päikesetõusul. Päikesetõus lõpetab ka emade 36-tunnise paastu.  

Varahommikul sätime end Gangese äärde päikesetõusu imetlema. Või õigemini Gangese peale, sest võtame ette paadisõidu mööda Gangest. Alustame põletusgathist, kus täies hoos käib juba surnute põletamine, sealt edasi on ghatid täis päikesetõusu ootavat rahvast, et juubeldades tervitada varsti taevasse ilmuvat elu sümbolit. Meile harjumatult  ei tõuse päike horisondi tagant vaid just ilmub välja sudu seest keset taevast. 

Hiljem kui oleme unevõla tagsi teinud, külastame Sarnathit – Varanasi külje all asuvat budismi hälli, kus Buddha viis läbi oma esimese tseremoonia. Arheoloogilise mälestise kõrval asuvat muuseumit peetakse India tähtsaimaks, sest siin asub näiteks kahetuhande aasta vanune sammas nelja lõviga, mis on tänase India riigivapiks ja mille kujutist  saab näha iga rahatähe ja viisatempli peal.

Varanasi elamused lõppevad tekstiili töökoja ja poe külastusega, kus meile tutvustatakse sealset unikaalset siidikanga kudumise tehnikat ja pannakse proovile meie kauplemisoskused.