Khajuraho - kamasuutratemplid, külaelu, kanjonid.

Teine päev Khajurahos. Uurin reisikaaslastelt, millised on nende muljed .

Sirje:  Khajuraho templid on kahtlemata seni selle reisi kõrghetk. Need on  täiesti unikaalsed ja väärivad igati oma kohta maailmapärandis.

Raivo:  Templid olid uskumatult hästi säilinud.  Tõeline pärl keset džunglit.  Meeldis  arhailine küla (Khajuraho Old Village),  see on elamus, kui saab koputada 1000-aastasele uksele.

Erika: Olen lapsepõlvest peale fantaseerinud Indiast ja kujutlenud  ette vanasid  templeid, kus jooksevad ahvid ja kõnnivad ringi värvikad  kohalikud.  Tegelikkus on ikka palju võimsam. Uskumatu, et need templid ja peened skulptuurid on senini säilinud.  Küla oli huvitav ja väga tore, et saime külastada kohalikku kodu.

Tiina: Näha kohalikku külaelu oma silmaga oli põnev. Uskumatu kui lihtsates oludes nad hakkama saavad ning  igasuguse kaasaegse köögitehnikata , väikse pliidikese ja elava tule peal valmis nii maitsev õhtusöök. Eriti huvitav oli näha külakooli ja millse vaevaga antakse haridust ja kui uhked nad oma koolikese üle on.  

Margus (vastab luulevormis):

Väike küla keset metsi

hoidis endas aaret suurt.

Kogemata sinna eksis

rännugrupp, kel imestusest jäi lahti suu.

Vaatasid nad templeid, kunsti –

siin on nähtud palju vaeva.

              
Elav iga kuju justkui

oleks äsja saabund taevast.

Ja veel kui sõbralik siin pere,

igaühe jaoks on ruumi.

Oled moslem, hindu või džainist –

ikka jätkub austamist.

Külaelu ise vahva

pulmad liidavad siin rahva.

Oled teretulnud sõber, õde, vend,

siin võid kodus tunda end.

Täna külastasime ka lähedal asuvat rahvusparki. Lisaks loomadele (peamiselt antiloobid ja ahvid) jättis elamuse avanev vaade kanjonitele, mis vihmaperioodil muunduvad võimsateks koskedeks.