Head uut aastat!

Festivalid ja erinevad pühad on India kultuuripärandi lahutamatu osa. Julgen arvata, et kui Indiasse tulla vähemalt paariks – kolmeks nädalaks, siis on võimalik osa saada vähemalt ühest neist.

Suurim ja olulisim püha on kahtlemata Diwali. Et selle põhiolemust kõige paremini tabada, võta meie jõulud oma ärevuse, kaunistuste, kingituste ja lookas laudadega, lisa sinna uusaasta peomelu, ilutulestik ja lootused  ning korruta see tuhandega (nii suur on Eesti ja India rahvaarvu suhe).

Viis päeva kestev Diwali on tuntud valguspühana, mis sümboliseerib uut algust. Sel aastal tähistatakse Diwalit 11-15. novembril ja meie kümneliikmeline reisiseltskond veedab selle kõrghetked Jaipuris – maharajade kuningriigi  Rajahstani pealinnas. Õigupoolest saime pidustuste algusest aimu juba Delhis, kus veetsime festivali esimese päeva, mida tänapäevased hindud sisustavad eelkõige ostlemisega ning ummistavad seega kõik tänavad. Asi  on selles, et hindud usuvad, et sellel päeva l tehtud investeeringud toovad rikkust ja õnne kogu järgnevaks aastaks. Nii on ajastatud ka kõik olulisemad ostud külmikutest ja autodest kuni kinnisvarani just selleks päevaks. Ei loe, et kõrge nõudluse tõttu on ettevõtlikud poodnikud ja ärimehed hinnad selleks päevaks mitmekordistanud.  Loeb usk ja lootus helgesse tulevikku.

Diwali teist päeva tuntakse Väikese Diwalina ja see tähistab headuse võitu kurja üle. Tehakse ettevalmistusi  järgnevaks päevaks. Koristatakse ja kaunistatakse  kodu, ostetakse uued riided. Meiegi  külastame kvaliteetsete kangaste ja vaipade poolest  tuntud Jaipuris  tekstiilipoodi ning varustame end siidisallide, pašminade ja muude indiapäraste hilpudega. Pimeda  saabudes  sõidame mööda kitsaid serpentiinteid linna keskel asuva mäe otsa, kust avaneb vapustab vaade 3,5 miljoni elanikuga linnale. Saabuvast pühast annavad märku siin-seal taevasse lendavad ilutulestiku raketid.

Kolmas Diwali päev on see kõige tähtsam ja kärarikkam. Usutakse, et sel  päeval külastab jõukuse jumal Lakshmi  hindude kodusid. Kuna Lakshmi eelistab korras majapidamisi, on kodud puhtaks küüritud ning  kaunistatud lillede ja suhkruroo vartega. Õhtul läidetakse õlilambid ja küünlad.  Samuti on kaunistatud meie hotell, mis kunagi oli koduks kohalikule  radžale.  Seal  seame end õhtusöögiks ja ilutulestiku vaatamiseks  sisse hotelli  katusel. Toit maitseb hea, samuti India rumm. Paugutamise kiuste püüab meeleolu veelgi  tõsta muusikaline duett tablade ja sitraga, oma etteaste teeb ka väike nukuteatritrupp.  Hiljem otsustame minna kohalike kombel linna peale promeneerima. Lambivanikutega kaunistatud vanalinna  tänavatele on kogunenud pidurõivais kohalikud, kes üksteisele häid pühi soovivad. Seltskond valgeid inimesi tekitab muidugi Jaipuri tänavatel täiendavat elevust. Julgemad tulevad meid kättpidi tervitama, teised lehvitavad kaugemalt, häbematud tahavad  lihtsalt katsuda või kelmikalt näpistada. 

 

Neljandal päeval tähistatakse  uue aasta esimest päeva, ettevõtetele algab  uus majandusaasta. Viies päev on tuntud kui õdede ja vendade päev.  Siis saavad ühiseks söömaajaks kokku ühest perest pärit vennad ja õed.  Meie teekond jätkub aga Agrasse ja  tervitused õdedele-vendadele ning teistele kodustele lähevad teele  juba Taj Mahalist.