Festivalid ja erinevad pühad on India kultuuripärandi
lahutamatu osa. Julgen arvata, et kui Indiasse tulla vähemalt paariks – kolmeks
nädalaks, siis on võimalik osa saada vähemalt ühest neist.
Suurim ja olulisim püha on kahtlemata Diwali. Et selle
põhiolemust kõige paremini tabada, võta meie jõulud oma ärevuse, kaunistuste,
kingituste ja lookas laudadega, lisa sinna uusaasta peomelu, ilutulestik ja
lootused ning korruta see tuhandega (nii
suur on Eesti ja India rahvaarvu suhe).
Viis päeva kestev
Diwali on tuntud valguspühana, mis sümboliseerib uut algust. Sel aastal
tähistatakse Diwalit 11-15. novembril ja meie kümneliikmeline reisiseltskond veedab
selle kõrghetked Jaipuris – maharajade kuningriigi Rajahstani pealinnas. Õigupoolest saime pidustuste
algusest aimu juba Delhis, kus veetsime festivali esimese päeva, mida
tänapäevased hindud sisustavad eelkõige ostlemisega ning ummistavad seega kõik
tänavad. Asi on selles, et hindud
usuvad, et sellel päeva l tehtud investeeringud toovad rikkust ja õnne kogu järgnevaks
aastaks. Nii on ajastatud ka kõik olulisemad ostud külmikutest ja autodest kuni
kinnisvarani just selleks päevaks. Ei loe, et kõrge nõudluse tõttu on
ettevõtlikud poodnikud ja ärimehed hinnad selleks päevaks
mitmekordistanud. Loeb usk ja lootus
helgesse tulevikku.
Diwali teist
päeva tuntakse Väikese Diwalina ja see tähistab headuse võitu kurja üle. Tehakse
ettevalmistusi järgnevaks päevaks. Koristatakse
ja kaunistatakse kodu, ostetakse uued
riided. Meiegi külastame kvaliteetsete
kangaste ja vaipade poolest tuntud
Jaipuris tekstiilipoodi ning varustame
end siidisallide, pašminade ja muude indiapäraste hilpudega. Pimeda saabudes
sõidame mööda kitsaid serpentiinteid linna keskel asuva mäe otsa, kust
avaneb vapustab vaade 3,5 miljoni elanikuga linnale. Saabuvast pühast annavad
märku siin-seal taevasse lendavad ilutulestiku raketid.
Kolmas Diwali
päev on see kõige tähtsam ja kärarikkam. Usutakse, et sel päeval külastab jõukuse jumal Lakshmi hindude kodusid. Kuna Lakshmi eelistab korras
majapidamisi, on kodud puhtaks küüritud ning kaunistatud lillede ja suhkruroo vartega. Õhtul
läidetakse õlilambid ja küünlad. Samuti
on kaunistatud meie hotell, mis kunagi oli koduks kohalikule radžale.
Seal seame end õhtusöögiks ja ilutulestiku
vaatamiseks sisse hotelli katusel. Toit maitseb hea, samuti India rumm.
Paugutamise kiuste püüab meeleolu veelgi
tõsta muusikaline duett tablade ja sitraga, oma etteaste teeb ka väike
nukuteatritrupp. Hiljem otsustame minna
kohalike kombel linna peale promeneerima. Lambivanikutega kaunistatud
vanalinna tänavatele on kogunenud
pidurõivais kohalikud, kes üksteisele häid pühi soovivad. Seltskond valgeid
inimesi tekitab muidugi Jaipuri tänavatel täiendavat elevust. Julgemad tulevad
meid kättpidi tervitama, teised lehvitavad kaugemalt, häbematud tahavad lihtsalt katsuda või kelmikalt näpistada.
Neljandal päeval
tähistatakse uue aasta esimest päeva,
ettevõtetele algab uus majandusaasta.
Viies päev on tuntud kui õdede ja vendade päev.
Siis saavad ühiseks söömaajaks kokku ühest perest pärit vennad ja
õed. Meie teekond jätkub aga Agrasse
ja tervitused õdedele-vendadele ning
teistele kodustele lähevad teele juba
Taj Mahalist.
No comments:
Post a Comment