Õnnelik lapsepõlv. Pratthna lugu.

Pratthna on tavaline 11-aastane tüdruk, kellele meeldib koolis käia, muusikat kuulata ja sulgpalli mängida. Tema lemmikud on Justin Bieber ja Rihanna. Arvuti ja tehnikavidinate maailmas tunneb ta end hästi, kuigi palju aega internetis ei veeda ega arvutimänge ei fänna. Selle asemel loeb parem raamatuid. Kui miski eristab teda keskmisest eesti koolitüdrukust, siis see, et tema lemmikaine on matemaatika. Hindud on üldse matemaatikas ja IT-s kõvad tegijad. Suurena tahab ta aga saada hoopis lauljaks. Kui ta juhtub kuulsaks saama, siis jääb ta ikka Indiasse elama, sest ta armastab Indiat. Prathhna iseloomustab Indiat kui värvikat ja huvitava kultuuriga maad. Ja ta teab, millest räägib. Keskklassi pere ainsa lapsena on ta oma vanuse kohta palju reisinud - lisaks Indias reisimisele on ta käinud Hong Kongis, Malaisias, Singapuris, Sri Lankal ja Balil.
Küsin Prathhna ärimehest isa käest, kuidas ta sellega lepib, kui ainus laps ei astu tema jälgedes vaid unistab karjäärist šõubisnessis. Vastus on ilus. Tema jaoks on kõige olulisem, et tütar oleks õnnelik. Kuni ta on isa poolt materiaalselt kindlustatud, pole vahet, kas valitud tee on rahaliselt tasuv või mitte. Samas hoolitseb ta, et tütar saaks võimalikult hea hariduse ja nii käib Prathhna elitaarses erakoolis.
Pratthna pere elab samas majas onu pere ja vanaemaga. See pole siiski puhtal kujul Indias üldlevinud mitmeid generatsioone ja õdede-vendade peresid ühendav ühendpere (joint family), kus kõiki tulusid, kulusid ja kohustusi jagatakse. Vendade pered kuuluvad eri leibkondadesse ning mõlemal on oma köök ja elutuba, kuid mõlema pere korrusel on tuba ka vanaemale. Igal hommikul enne kooli minekut läheb tüdruk läbi vanaema juurest, kes teda oma õnnistustega teele saadab. Samuti on Pratthna meelest tore, et onu lapsed samas majas elavad.