2. detsembril kl 16.00 avab kunstnik Rein Meresaar Pirita Vabaaja Keskuse fuajees fotonäituse Portreed Indiast. See on väike aga värvikas valik hetkedest, mis Reinul meie toredal reisil oma kaameraga õnnestus jäädvustada, et nüüd ka kõigi huvilistega jagada. Näitus jääb avatuks aasta lõpuni. Tasub külastada!
suures osas valminud alles aasta-kaks tagasi ja on igati mugav ja sujuv liikumisviis. Rongid on uued ja puhtad. Sõidame mõned peatused hotellist kesklinna - koloniaalstiilis Connaught Place'i 
(hind 10 ruupiat = 0,15 euro senti). Kuigi rongid väljuvad iga paari minuti järel, on need üsna täis. Huvitav on, et 99% reisijaist on mehed. Viimased sisseostud, tass päris tõelist kohvi ja aitab küll. Õhtusöögil juba koduseks muutunud hotelli katusel naudime õhtusöögiks jälle liha, õlu - kõike mida karskes Rishikeshis ei saanud lubada. Vahetame viimaseid muljeid, aga mõte rändab juba koju, homme samal ajal...
2.11.
Ganga andeks kõik patud ning
annab jõudu paremaks ja tervemaks inimeseks saamisel. Ka neil, kes vette minna ei söanda on võimalus imest osa saada. Tuleb osta vaid väike korvike lillede ja viirukiga, see läita ja Gangesele kinkida. Kas uskuda või mitte, aga eks religiooniga ole nagu kindlustuspoliisiga - kunagi ei tea, kas ja millal vaja läheb. Nii ei jäta meiegi juhust kasutamata ja võtame igaõhtusest rituaalist aktiivselt osa.
Rishikeshis peatume neli ööd, sellest peaks tulema väike lõõgastav puhkus enne koju naasmist. 
Elame aašramis Gangese kaldal. Hommikul ja õhtul tegeleme õpetaja juhendamisel joogaga. Ülejäänud päeva veedame ümbrusega tutvudes. Jõe ääres ja tänavatel on huvitav jälgida kohalikku elu, ning mitmeid värvikaid tegelasi nagu sadhusid, kes veedavad askeetlikku elu pühasid 
tekste uurides ja elatuvad möödujate almustest. Lisaks inimestele kohtab siin palju lehmi ja muid pudulojuseid. Ahvid on vahvad ainult esialgu ja eemalt. Nad on päris agressiivsed ja me satume mitmel korral nende rünnaku alla kuna ei taipa ostetud banaane silme alt ära kotti panna. Oleme dieedil - Rishikeshis on saada ainult taimetoitu, isegi musta teed ja kohvi ei pakuta ja omlett ei valmi sugugi munadest vaid ubadst ja mingist pulbrist. Muidugi leidub siin-seal söögikohti, mis teevad veidi mööndusi. Rishikesh on hindude sprituaalne keskus, mis meelitab ligi ka palju 
ennast otsivaid lääne turiste, kellest osa peatub siin kuid või jääb toppama ka aastateks. Lisaks joogale ja meditatsioonile pakutakse siin palju ka seiklushimulisematele - tänavad on täis raftimatku müüvaid poekesi. 
Ema Ganga pühal kaldal õitseb ka kaubandus - siit saab kõike, esoteerika kirjandusest pašmiinade ja juveelideni ning tunduvalt soodsamalt kui teistes turismikeskustes. Päikeseloojangul jälgime jõe ääres maagilist aarti rituaali, mille koostisosad on muusika, laul ja tuli.
29.10.
Enne päikeseloojangut jõuame Delhisse ning külastame esimesel päeval nägemata jäänud Qutab Minari - see on huvitav 
kompleks 12. sajandist: islami võitu sümboliseeriv torn, hindu templi varemetele rajatud mošee ning müstiline raudvarras, mis seal roostetamata seisab juba 1500 aastat. Õhtu lõpetame juba koduses hotellikatusel asuvas restoranis. Võib öelda, et meie reisiseltskond hakkab juba keeruliste nimedega India roogades orienteeruma.
Stardime hommikul Shekawatisse - vähem avastatud piirkond Rajasthanis, mis koosneb kunagi rikaste kaupmeeste poolt asustatud väikestest linnadest. Meie siht on Mandawa või õigemine esialgu meie eriti uhke hotell Sara Villas 3 km linnast eemal, mis pakub meile vahelduseks vaikust ja rahu. Pealelõunal külastame üht unikaalset kunstigaleriid - 
Mandawa linna tänavaid, mis ääristatud freskodega kaetud majadega. Astume sisse ka mõnedesse havelidesse - kaupmeeste elamud, mis samuti kaunistatud joonistustega jumalatest ja stseenidega igapäevaelust, seal hulgas elust-olust briti võimu all. Havelites elanud kaupmehed on 
ammu kolinud suurtesse ärikeskustesse ning majade eest on jäetud hoolitsema kohalikud lihtsad pered. Tore, et suur osa neist turiste ka majadesse sisse piiluma lubab minna.
Täna oleme Jaipuris ja tutvume peamiste vaatamisväärsustega. Linna lähedal asuv Amber kindlus on ehitatud mäe otsa ning jalavaeva vähendamiseks kasutame elevantide abi. Kindluse sees on mitmeid väiksemaid ja kauneid sisehoove, losse, saale. 
Teised põnevad kohad on Tuulte paleee, Linnaloss ja observatoorium. Peale tuuritamist suundume raha kulutama. Jaipur on parim koht Indias tekstiili ja juveelide ostmiseks. Tegelikult on ka hotell, kus peatume paras vaatamisväärsus. Bissau Palace (www.bissaupalace.com) ehitati 1888 ja oli algselt radža Bissau elumaja. Kõik toad on väga erinevad, üks uhkem kui teine. Teist õhtut istume koos hotelli manageriga hotelli hubases fuajees, mis on samas maja üks kolmest sisehoovidest ja räägime kõikvõimalikel teemadel - ärist, inimloomusest, joogast jne. Upsingh (nii teda siin tuntakse) ütleb just praegu, et see ei olegi tegelikult hotell, see on hoopis kodu. 
Kahjuks peame 
homme hommikul jälle kodunt lahkuma...
26.10.
et Diwali ajal välja käidud raha tuleb aasta jooksul mitmekordselt tagasi ning soetatud esemeid saadab õnnelik käekäik. Nii ajastatakse kõik olulised ostud just sellele ajale. Diwali on perekeskne püha, kodud pestakse-kasitakse ning ehitakse lillevanikute ja värviliste tulukestega. Peale pidulikku õhtusööki peetakse palvus, kus jumal Lakshmilt palutakse perele rikkust ja head käekäiku. Seejärel minnakse välja ning igaüks laseb õhku oma isikliku ilutulestiku. Pidustused kestavad terve öö, piduriideis inimesed promeneerivad linna peal ja soovivad üksteisele häid pühi.
Meie oleme sel tähtsal päeval teel Agrast Jaipuri, väikese vahepeatusega kunagises mogulite pealinnas Fatehepur Sikris. Ka bussijuhid on oma bussi vanikutega ehtinud ning pakuvad meie reisiseltskonnale pühade puhul rummi. Jaipuri jõudes hakkab juba hämarduma. Võtame ette sõidu linna kõrgeimasse punkti Tiger Fort'i mäele. Sealt avaneb suurepärane vaade tuledes linnale. Korgime lahti suurepärased Kingfisher õlled ja Eestist kaasa taritud valge veini, soovime üksteisele head uut aastat ja rõõmsaid Diwali pühi. Meid mäkke sõidutanud poistel on kaasas ilutulestik, mis kõrvulukustavate paukude saatel laiali lendab. Kuna kõik, ka restoranide töötajad pidutsevad, tekib meil tõelisi raskusi hiljem õhtusöögiks restorani leidmisega. Lõpuks lõpetame õhtu Pizza Hutis - polegi vahelduseks nii paha.
Päev algab Taj Mahali külastusega. Ilm on küll veidi udune, kuid see lisab kaunile ehitisele eeterlikku olekut, mis muudab selle veel müstilisemaks. Oma silm on kuningas ja hoolimata lugematutest seni nähtud piltidest ja filmidest Taj Mahalist vastab valitseja S
hah Jahani loodud mälestusmärk oma armastatud naisele meie ootustele. Pärast jalutuskäiku täiusliku sümmeetriaga kompleksis läheme marmoritöökotta, kus töötavad Taj Mahali marmormosaiikidega kaunistanud kunstnike järeltulijad. Vaata
me nende filigraanset kunsti ja harjutame kauplemisoskust, et soetada unikaalseid poolvääriskividega kaunistatud marmoresemeid, mis esindavad kunstiliiki, mis oma koha leidnud ka UNESCO maailmapärandi nimistus. Edasi tutvume Agra kindlusega - võimas ehitis, mis kunagi kandis mogulite riigi pealinna rolli. Meie giid Vikas oskab jutustada kunagistest aegadest nii haaravaid lugusid, et pole keeruline ette kujutada neid rikkuseid ja melu, mis kunagi seda praegu tühjavõitu rajatist on täitnud. Kõlab trummipõrin, ninna tungib magus roosiaroom, kuskil tantsivad kaunid neiud...
Diwali ajal tehtud ostud toovat õnne, seepärast ajastatakse ka juveelide, autode ja majade ostmine Diwali nädalale. Selle tulemusena jääb meil sel päeval Qutab Minari külastamine ära. Küll aga jõuame ära vaadata suursuguse Hanuyani mausoleumi ja India suurima mošee Delhi vanalinnas. Samuti teeme peatuse ühe linna maamärgi - India värava juures. Õhtuks on meid kutsutud külla vastuvõtva reisifirma omaniku juurde. Kuna ka kella kaheksaks pole liiklus rahunenud, kestab pooletunnisena planeeritud sõit tunni võrra kauem. Pererahva külalislahkus ja hõrgud toidud korvavad aga selle kannatuse kuhjaga. Lisaks hulk uusi teadmisi India keskklassi elust-olust. Õhtu edenedes ja India rummi mekkides muutuvad jututeemad aina filosoofilisemaks...
Tänane päev algab enne kella viit, eesmärgiks on jõuda õhtuks Khajurahosse. Viietunnine rongisõit Jhansisse möödub kiirelt, sest mugavatel istmetel tukkudes saame 
mõnusalt pikale veninud päevast ja lühikeseks jäänud ööst välja puhata. Jhansis vahetame rongi bussi vastu ja ka järgmine viis tundi möödub sõites. Teeme vahepeal küll peatuse Orchhas, kus vaatame üle sealsete kuningate lossid ja põnevate maalingutega hindu templi. Khajurahosse jõudes kompenseerib enamus rühmaliikmeid pika sõidu ayurveeda massažiga toreda Kerala paari juures.
Tänane päev algab ekskursiooniga kuulsatesse Khajuraho templitesse. Osa templitest on ligi tuhat aastat vanad. 
Templeid kaunistavatest skulptuuridest paljud annavad edasi kamasuutra õpetusi ja hämmastavaid stseene kuninglikest orgiatest. Iga päevaga saame tuttavamaks ka hinduismi jumalatega (keda on kokku mõningatel andmetel 330 miljonit), kellest lemmikuks on kujunemas Ganisha - Shiva elevandi peaga poeg, kes on keskseks tegelaseks ka Diwali ajal. 
Pärast ekskursiooni lubame endale mõnusat äraolemist hotelli basseinis sulistades ja päikest nautides (temperatuur väljas 35 C). Õhtul sõidame motorikšadega vanasse külla, kus meid oma tagasihoidlikus aga hubases kodus võõrustab Ram.
Teeme ka tiiru külas, kus endiselt elu kulgeb kastisüsteemi kohaselt. Nõnda on seal neli haiglat, neli templit, neli kaevu jne, kuid vaid üks kool kus kõik küla 300 last võrdsetel alustel õpivad. Rami kodu katusel istudes avaneb võimalus mekkida kohalikku veini, mis rahuldab meie uudishimu kuid lemmikuks ei kujune. Kulinaarse elamuse saame elaval tulel valmivast dhalist - riisi ja naanidega serveeritavast taimetoidust, mis lihasööjatest eestlaste kõhud täiesti täidab.
